Saturday, May 15, 2010

Täiendusi linnupesast

söötsin al hommikul kell 6 kõhu täis ja siis uuesti kella 9 paiku. aga siis ta juba karjus nii järelejätmatult (instinkt ilmselt), et viisime ta peale pikka arupidamist metsa alla nagu tegelikult soovitatakse. 15 minutiga oli ta sibanud ca 100 m !!! ja läinud oli ta selle koha poole, kus me mõtlesime, et selle linnu pesa võiks olla. järelikult oli hästi kosunud, kui jaksas.

algul mõtsime, et anname talle uuesti süüa vahepeal, aga nägime läheduses ka paari suuremat lindu liikvel ja lootsime, et ehk need on ta vanemad.

läksime ära ja mõtsime, et läheme vaatame ca 30 min pärast ja kui ikka karjub ja on jõuetu, siis anname vahepeal süüa ja siis viime metsa alla tagasi. aga 30 min pärast ei õnnestunud teda leida ja karjumist ka ei olnud. seega kas leidsid ta vanemad ta üles või sai ta kellegi toiduks. looduses lähevad asjad lähevad oma rada.. :) .... aga mu süda on igatahes hästi rahulik (erinevalt eilsest, kui ma ta teist korda poolsurnuda metsa alt leidsin).

väljas + 28, päike

2 comments:

MUHEDIK said...

Ju ta ikkagi leidis oma kodu üles

Köögikata said...

Head kosumist tillukesele, nii nunnu!