Paemüüriga peenar

Nõndapalju on siis tänaseks seda kõrgpeenra servas olevat paemüüri laotud. Osaliselt on tsementmüts ka peale silutud, osaliselt veel mitte. Tagumine serv ka tegemata. Aga ega ma ei olegi rakett ega keravälk, seega saab tehtud nii palju, kui saab. Ahjaa, alumise pildi servas on näha kaabel, mida ma korralikult kokku kerin ja mida üks suslik käib juba mitmes kord laiali kiskumas. Ma ei ole veel jälile saanud, kes see selline on, igatahes on kaabel pisikesi hambajälgi täis.

Muuhulgas on ses peenras ka veikeõe potiroos. Teate küll, seesama, mida toas aknalaual kasvatatakse ja mille õied on umbes paarisentimeetrise läbimõõduga. See siin on igatahes üle poole meetri kõrgust visanud ja õite läbimõõt ka tavalise peenraroosi mõõtu. Ja tema värvus mulle väga meeldib - särab ja paistab kaugele, hallika männimetsa taustal väga ilus. Need "pärliketid" seal peal ka omamoodi kaunistus :)

Ma päris nii kaugele pole veel jõudnud, et sadade kaupa tulbisibulaid maha paneks (no ei ole teisi nii palju veel ;)), aga sellised ostsin sel aastal ja eks kevadel ole näha, mis sealt siis tuleb. Maha panin nad sellesama kõrgpeenra terrassipoolsesse serva köögiakna alla.

Endiselt õitsevad lillherned

Ja põõsasmaran Goldfinger samuti. Selle peab kusagile majale lähemale ümber istutama, sest praegu on ta nii kaugel, et jääb täiesti tähelepanuta. Huvitav on see, et need oranž ja roosa, mis sügisel said ostetud, on kõik ammu ära õitsenud... ei tea, kas neil on pime või mis see viga on.

Ja minu elu esimene porrusaak... ja see ei loe, et nad näevad umbes samasugused peenikesed välja nagu murulauk :)))

Keeksindus

Suur tänu Mirjamile selle lihtsa, kuid äärmiselt olulise õpetusvihje eest! Ma ei saa ainult aru, kuidas ma ise selle peale ei tulnud :)

Ja ongi nii, et kui on ära kerkinud, siis kohe küpsema ja ei mingit vahepealset jokutamist ega lisasegamist. Muide, nende küpsetuspulbriga tainaste jaoks ei olegi päris sobivat leivaküpsetusmasina programmi. Seega ma segan kõigepealt ühe programmi algusega taigna (minu masinal programm 6, algusest ca 5 minutit), siis lülitan masina poole pealt välja ja panen ainult küpsetusprogrammi 8 (ilma vahepealsete lisasegamiste- ja kergitusteta).

Ja keeksid saavad imehead! Olen neid vahepeal mitmeid teinud, kuid ei saanud pildistada. See siin on külmutatud mustikate ja kuivatatud aprikoosidega.

Muuseas, olen ka katsetanud neid valmis muffini- kui ka tordipulbreid (Juubeli jmt) - ja kui on kiire, siis sobivad nad ülihästi keeksi-koogi tegemiseks. Ootamatutele külalistele või ootamatule keeksiisule täiesti sobivad asjad (liiga magusad ainult).

Chai e masala tee

India päritolu masala tee e chai on üks mu lemmikteesid sügistalvisel ajal. Põhimõtteliselt on see piima sisse keedetud must tee vürtsidega. Piima ja vee segusse pannakse kaneeli, musta pipart, nelki, kardemoni ja otse loomulikult ingverit ja lastakse vaiksel tulel keema tõusta. Suhkur lisatakse ka enne keematõusmist. Muidu ma suhkrut väga ei tarvita, aga selles tees on ta asendamatu - eriti hea on pruun suhkur. Siis lastakse paar minutit jahtuda ja seejärel jälle keema tõusta. Ja nii mitu korda. Originaalis lisatakse ühel hetkel ka must tee, mina panen selle siiski kõige lõpuks - nii, et ma teed ei keeda. Sobivaim on minu arust mõni tseiloni kange ja "paks" must tee. Ja imehea jook niiskeks ja külmaks ajaks ongi valmis. Need, kes musta teed juues magada ei saa, ei peaks seda muidugi õhtul jooma :).

Kuna mul töö juures loomulikult kõiki vajaminevaid osiseid ei ole, kuid täna tuli vastupandamatu soov masala tee järele, tegin kättesaadavaist ainetest päris hea asendustee.

Panin kuuma vette 2 pk Dilmahi earl grey teed, solgutasin ca 1 minuti (tegelikult ilmselt veel vähem) ja võtsin välja. 2 pk seepärast, et hoian väga lühidalt vees ja siis tuleb siuksem tummisem, sest lahjana pole ta see ja väga kangena mulle ka ei meeldi. Kui hästi vähe aega hoida, siis ei saa ta väga kange, aga maitse on siuke "paks". Kuuma vette raputasin kohe veidi kaneeli ja veidi musta pipart. Seejärel lisasin masinast ca 1,5 cm kuuma piimavahtu. Siis veel 2 tk pruuni suhkrut ... ja üllatavalt hea sai!

Samuti saab taimeteesid teha - mina ntx olen pärnaõitega samal meetodil valmistanud - siis ei pane muidugi nii palju vürtse.

~¤#"%!~"#!`")#

Oeh! Te ikka teate seda vanasõna, et üks kord lõika ja üheksa korda mõõda, eks? Ja see pole mul esimene kord neid sõnu siia kirjutada :)))

Seekord siis veidi teisiti. Mõtlesin eile, et kaevaks kevadeks pirnipuule augu valmis. Varem pidi sinna plaan järgi küll üks pereõunapuu tulema, aga mulle öeldi, et üldiselt õunapuu kirsi kõrval ei kasva (vähemalt ei kanna eriti) ja mul seal just 2 suvelistutatud kirssi kõrval. Seega tuleb pirnipuu (mul vanemalet on kirsside kõrval pirn ja see küll kannab). Miskipärast mõtlesin, et kontrolliks igaks juhuks, et veesoone peale ei satuks. Ja no muidugi oleks sattunud... seega pean teda paar meetrit liigutama. Ja vähe sellest... juba istutatud 2 kirssi on ilusasti täpselt keset järgmist veesoont. Fäga thore! Uhh. Seega tuleb kevadel ringi istutada. Nagu sellest veel vähe oleks, et umbes kuu tagasi voodi teise kohta tõstma pidime.

Kusjuures ma ju teadsin! Enne maja ehitamist mõõtsime ehitusala jmt üle... nihutasime veel maja asukohta võrreldes algselt plaanituga. Ja teadsime, et maja alt läheb 2 suurt soont läbi... ja kuidagi kaudus see meelest ja voodi sai otse veesoone peale pandud. Nüüd millalgi õnneks meenus ja sai ringi tõstetud...

A kulge, huvi pärast küsin, kas kellelgi on kirsi- ja õunapuid lähestikku ja kui jah, siis kuidas õunapuu kannab?

---

Aga muidu oli tore. Üle saja aasta vanemaid külastatud ja sealt hoo sisse saanuna sai eile ka mu enda kuur ühele (väiksemale) küljele lauad ette.
Lauba öösel oli -2, pühaba hommikul maa valge ja lombid pealt jääs. Ilus! Isegi trepile jahedasse pandud kõrvitsad jõudsin enne tuppa tuua :)

Ilmaratas

Arumaisaa! Hommikul oli siuke udu ja pilves, et ma jeeli-jeeli suutsin ennast õue vedada. Jooksmiseks seda küll eriti nimetada ei saa, lonkisin natuke. Siis tuli vihm, vahepeal seenevihm, siis padukas. Siis hakkas päike paistma... ja selle taustal kostus mitu korralikku kõuemürinat!!! Siis tunnike hiljem sadas jälle vihma... nüüd, umbes 10 min tagasi hakkas jälle kõvasti sadama ... sadu lõppes äkki ja praktiliselt minuti jooksul tuli päike. Ma igatahes ei suuda nii kiirelt orienteeruda :D

Kes on minu kausikesest söönud?!

Tegelikult on asi proosalisem - kes on minu müürikese peale s*ttunud?! :D Lihtsalt pealkirja ei tahtnud sellist sündmatut roppust kirjutada ja eks ole ju kena oma laia silmaringi demonstreerida :P.

Aga tegelikult murdsin tükk aega pead, kes on see saadanama ahv, kes käib minu vastvalminud müüri otsa oma junne jätmas. Kass ega koer ei saa olla, mahajäetu on väiksem, hiir ka mitte, sest produkt jälle suurem. Naerma ajas ja naljaga pooleks ajas pahaseks ka - no nii paganama peen loom, et ei saa muru peal oma häda tehtud, vist külm ja märg ja minu kaunis paemüür siuke hea ja kuiv koht, kus tagumik ja varbad kuivaks jäävad. Hea vaade pealekauba :D

Pilti ma ei hakka kellegi ilumeele riivamise kartuses panema, aga tehke oma pakkumised, armas rahvas. Mina juba tean, nädalavahetusel nägin, kes mul seal müüri peal käis. Tõsi, seekord ta ei teinud hunnikut, vaid passis seal niisama, aga ma sain ikkagi aru, et just tema.

Nädalavahetuse tööde päevik

Lauba oli kohe tõesti kena ilm, päike ja puha. Murult said kõik lehed ja okkad VEELKORD kokku riisutud; loodetavasti neid enam kusagil ei kuku ega saja. Jupike peenramüüri sai jälle tehtud - see on nagu miski sajandi projekt v Tallinna linn - ei saa ega saa valmis. Kui kristalselt aus olla, siis ega see mu lemmiktööde hulka muidugi ei kuulu ka :). Lisaks saagisin rõdulaudu juurde ja lasin paar tükki kinni ka ja nokitsesin niisama.

Pühaba öösel algas torm, tuul oli selline, et ma mõtlesin, et ju ta mõne puu hommikuks vist maha murrab. Aga ei, kõik jäid kenasti alles. Hommikuks lisandus tuulele ka vihm. Ja mida tehakse tuule ja vihmaga? Loomulikult õuetöid :D. Kinni sai lastud enamik rõdulaudu, kusjuures on hämmastav, kui palju kruve kulub terrasside jmt peale. Ma ei jaksa neid varsti enam osta, käed venivad juba välja nende tassimisest. Lõikasin maha ka roosid, samuti muid varsi, mis peenras ligimeelitavalt turritasid. Mõned maasikalehed lõikasin ka veel ära, mis siis, et vist on hilja. Aga nad olid siuksed punaselaigulised ja koledad. Riideid pidin ainult 2 korda vahetamas käima, viimased olid kõige veekindlamad. Pärast kuuma vanni ja kuuma kõrvitsasuppi (mmmm!), tuli pliidi alla ja polnud häda kedagi.

Pilte? Nojah, siis, kui uued akud ostan fotokale, siis saab. Praegused on nii kutud, et ei saa piltegi enam aparaadist kätte.