Kabatšokk

Zuccini või suvikõrvits või kabatšokk, nagu ma ise teda vana hea nimega kutsuda tavatsen. Suve lõpupoole kindlasti üsna sageli menüüs, kuid aeg-ajalt ka muul ajal - nii palju on sest kaasaegsest turumajandusest küll kasu, et värsket* köögivilja saab aastaringselt.

Üks kõige lihtsam viis on kabatšokki praadida - paljud paneerivad enne munas-riivsaias, kuid mulle meeldib niisama - maitse palju hõrgum. Natuke ürdisoola peale ja pannil kahelt poolt kaane all läbi küpsetada. Teine lihtne viis on muidugi grillimine, aga grilli ülessättimine võtab tavaliselt rohkem aega kui see küpsemine ise, seega enamasti kasutan ikka pliiti.

Seekord tegin, nagu tavaliselt - küpsetasin pannil, kuid sõime praetud kukeseente ja tomatisalatiga (tomatid, ürdisool, värskeltjahvatatud must pipar, veidi basiilikut ja tilk extra virgine oliiviõli).

Kukeseeni ja tomatisalatit teen enamasti ilma hapukoore ja muu mudruta - minu meelest need esiteks võtavad ja segavad (loe: rikuvad) kogu maitse ära ning teiseks ma üldiselt piimatooteid ei söö.

* Värskeks võib seda köögivilja kohati vaid tinglikult nimetada - kvaliteet on lihtsalt nii vilets. Eriti torkab see silma, kui mujal maailmas köögiviljalette külastada. Peale seda on talvisel perioodil meie köögiviljaleti ees tihti tunne, et tahaks natuke nutta... :)