Jätkuna eelmise postituse kommentaariumis tekkinud mõttevahetusele mõtlesin, et teen oma järjekordse kommi asemel eraldi postituse...
Ma siiralt mõtlen, et inimene on siis õnnelik, kui ta saab olla tema ise. Mitte keegi ei ole õnnelik, kui ta elab kellegi teise tahtmiste ja soovide järgi painutatuna. Kes meist ikka tahaks olla plastiliin, keda keegi oma äranägemise järgi mudib ja muljub. Igaüks vaadaku, et saab oma elu ja kapsapeenraga hakkama ja lasku teistel oma elu ja kapsapeenraga tegelda. Teise inimese elu ja tahe on püha maa ja kellelgi pole õigust sinna kutsumata minna.. veel vähem korraldusi jagama.
Sellega seoses ma mõtlen, et inimene peab saama oma kodus ja aias teha asjad nii, nagu tema tahab. See on osake sellest, mis on tema looming ja tema tee... ja ta on tulnud siia ilma seda just nii käima. Ja kui sama kodu rajavad mitu inimest, siis tuleb muidugi mingi kompromiss leida ja seni, kuni pole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, võib see asi ka oodata (mul kodus nii mõnigi asi selle taga seisab :).
Ma olen täiesti veendunud, et ei ole olemas "head maitset".. on vaid erinevad maitsed. See, et mingi inimgrupp on oma maitset hakanud kuidagi paremaks v ülemaks pidama, on lihtsalt rumal ja küündimatu - selline tore demagoogiline relv nende vastu, kes arvavad teistmoodi.
Ühtlasi ma mõtlen, et kui aiaomanik tahab üht, siis kas ikka peaks teda nii väga ümber veenma? Ma arvan, et ei peaks mite. Võib-olla tasub selgitada mõne asja plusse-miinuseid, aga ikkagi mitte talle TEMA aias OMA tahtmist või maitset peale suruma. Sest see on puhas vägivald teise inimese ja tema tahte kallal.
Kunagi samalaadset asja lugesin, kui üks tunnustatud arhitekt ühes artiklis kirjutas uhkusega, kuidas tal õnnestus ümber veenda klient, kes tahtis hoopis muud (klient tahtis viilkatuse ja tornikesega puumaja ja arhitekt suutis teda veenda ehitama valget betoonist kuubikut). Mul oli seda arhitekti uhkust päris kurb ja õudne lugeda..kujutage ise ette inimest, kes võibolla unistas oma tornikesega puumajast ammu-ammu.. ja peab nüüd elama valges betoonkuudis.. või selles.. kuubikus ikka :).. peab oma elu elama kellegi teise unistuses, mitte enda omas.... Mul sõber kunagi ehitas/ostis kortei ja palkas sisekujundaja... ja rääkis sisekujundajale, mida ta tahab. Kuna sisekujundal oli teine maitse, ilmutas ta sügavat ebaprofessionaalsust sellega, et asus klienti ümber veenma... öeldes talle kliendi soovi ja maitse kohta, et see on ju kole. .. ja näeb välja nagu haigla. Õkk. Õnneks on ka proffe tegijaid, kes oskavad kliendi soovidest aru saada ja sellele vastava lahenduse pakkuda.. või jätkub neil niipalju aru, et nad siis ütlevad, et nad ei ole suutelised tegema midagi, mis neile endale ei meeldi.
Ja see, kui ma ütlesin, et mulle meeldis selle piirkonna aedades üldiselt valitsev trend rohkem, ei ütlegi midagi muud, kui et mulle meeldis selle piirkonna "tavapärane aed" rohkem, kui meie piirkonna "tavapärane aed". Kui aga siin piirkonnas meeldib inimestele enamasti teine stiil, siis see on ju tore :)
Niipalju siis sellest :)
Mde, mina olen üks neist, kellele väga meeldivad elupuud ja kui ma peaks tegema hekki linnakrundile, siis ma lihtsalt millesti muust ei teeks. Lehtpõõsad ei tuleks kõne alla, kuusehekki ma ei taha ja jugapuu kasvab nagtuke liiga aeglaselt. Elupuu on aga mu tõeline lemmik :). Ja kui keegi üritaks mind ümber veenda ega saaks paarist taktitundelisest vihjest aru, siis ma ütleks üsna otse, mida ma sellisest asjast arvaks. Selline lugu siis :).
Ma siiralt mõtlen, et inimene on siis õnnelik, kui ta saab olla tema ise. Mitte keegi ei ole õnnelik, kui ta elab kellegi teise tahtmiste ja soovide järgi painutatuna. Kes meist ikka tahaks olla plastiliin, keda keegi oma äranägemise järgi mudib ja muljub. Igaüks vaadaku, et saab oma elu ja kapsapeenraga hakkama ja lasku teistel oma elu ja kapsapeenraga tegelda. Teise inimese elu ja tahe on püha maa ja kellelgi pole õigust sinna kutsumata minna.. veel vähem korraldusi jagama.
Sellega seoses ma mõtlen, et inimene peab saama oma kodus ja aias teha asjad nii, nagu tema tahab. See on osake sellest, mis on tema looming ja tema tee... ja ta on tulnud siia ilma seda just nii käima. Ja kui sama kodu rajavad mitu inimest, siis tuleb muidugi mingi kompromiss leida ja seni, kuni pole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, võib see asi ka oodata (mul kodus nii mõnigi asi selle taga seisab :).
Ma olen täiesti veendunud, et ei ole olemas "head maitset".. on vaid erinevad maitsed. See, et mingi inimgrupp on oma maitset hakanud kuidagi paremaks v ülemaks pidama, on lihtsalt rumal ja küündimatu - selline tore demagoogiline relv nende vastu, kes arvavad teistmoodi.
Ühtlasi ma mõtlen, et kui aiaomanik tahab üht, siis kas ikka peaks teda nii väga ümber veenma? Ma arvan, et ei peaks mite. Võib-olla tasub selgitada mõne asja plusse-miinuseid, aga ikkagi mitte talle TEMA aias OMA tahtmist või maitset peale suruma. Sest see on puhas vägivald teise inimese ja tema tahte kallal.
Kunagi samalaadset asja lugesin, kui üks tunnustatud arhitekt ühes artiklis kirjutas uhkusega, kuidas tal õnnestus ümber veenda klient, kes tahtis hoopis muud (klient tahtis viilkatuse ja tornikesega puumaja ja arhitekt suutis teda veenda ehitama valget betoonist kuubikut). Mul oli seda arhitekti uhkust päris kurb ja õudne lugeda..kujutage ise ette inimest, kes võibolla unistas oma tornikesega puumajast ammu-ammu.. ja peab nüüd elama valges betoonkuudis.. või selles.. kuubikus ikka :).. peab oma elu elama kellegi teise unistuses, mitte enda omas.... Mul sõber kunagi ehitas/ostis kortei ja palkas sisekujundaja... ja rääkis sisekujundajale, mida ta tahab. Kuna sisekujundal oli teine maitse, ilmutas ta sügavat ebaprofessionaalsust sellega, et asus klienti ümber veenma... öeldes talle kliendi soovi ja maitse kohta, et see on ju kole. .. ja näeb välja nagu haigla. Õkk. Õnneks on ka proffe tegijaid, kes oskavad kliendi soovidest aru saada ja sellele vastava lahenduse pakkuda.. või jätkub neil niipalju aru, et nad siis ütlevad, et nad ei ole suutelised tegema midagi, mis neile endale ei meeldi.
Ja see, kui ma ütlesin, et mulle meeldis selle piirkonna aedades üldiselt valitsev trend rohkem, ei ütlegi midagi muud, kui et mulle meeldis selle piirkonna "tavapärane aed" rohkem, kui meie piirkonna "tavapärane aed". Kui aga siin piirkonnas meeldib inimestele enamasti teine stiil, siis see on ju tore :)
Niipalju siis sellest :)
Mde, mina olen üks neist, kellele väga meeldivad elupuud ja kui ma peaks tegema hekki linnakrundile, siis ma lihtsalt millesti muust ei teeks. Lehtpõõsad ei tuleks kõne alla, kuusehekki ma ei taha ja jugapuu kasvab nagtuke liiga aeglaselt. Elupuu on aga mu tõeline lemmik :). Ja kui keegi üritaks mind ümber veenda ega saaks paarist taktitundelisest vihjest aru, siis ma ütleks üsna otse, mida ma sellisest asjast arvaks. Selline lugu siis :).
14 comments:
Väga õiged mõtted. Seda ma kohtan praegu koolis ka, et õppejõud lausa sunnivad peale sellist, mida nad arvavad et on hea maitse. Ka mina arvan, et ei ole halba maitset - on vaid halvad arvustajad. Kõige tähtsam, et loojale ( ükskõik mida ta siis loob) meeldib see, mida ta loob ja meeldib tulemus. Tähtis on, et ta ise ennast kogu protsessis hästi tunneb.See mida teised arvavad - see on nende probleem. Ja ma olen oma elus ka küll ja küll näinud, kuidas inimesed vaimustunult millegi kallale asuvad ja sellest innustunult räägivad - ja siis tuleb keegi omas arust väga tark ekspert ja teeb kõik maatasa - et maitsetu ja nii pole kombeks jne. Ja siis see vaene inimene kaotab kogu huvi selle projekti vastu , aga kuna on alustatud, siis hambad ristis viib lõpuni või hakkab ümber tegema ( sest ekspert ju ütles) ja pärast on õnnetu ja rahulolematu. Ka minuga on nii juhtunud kunagi - nüüd õnneks olen paksu naha selga kasvatanud ja mind absoluutselt ei morjenda, mis teised asjast arvavad. Kõige tähtsam on, et ise olen rahulolev ja õnnelik :D
Iga sõna selget kulda väärt. Nii peabki olema. Ja seni kuni inimene ise on oma tegemistega rahul, pole teistel midagi seletada ega kujundada, mis siis, et need teised endale sedasi ei teeks.
Ma annan küll vahel nõu, et pildista oma aeda, näed ise detaile ja vigu või täiendamist vajavaid kohti, aga seni kuni ei küsita ma mingeid lisanõuandeid ei anna.
Aga seda ütlen ikka nagu kõik inimesed, mis mulle meeldib- seda aga rohkem niisuguste abstraktsete arutluste juures, mitte kellegi konkreetses aias või kodus.
Aga kui keegi näeb mingit väga suurt viga- (aediiris vette istutatud või pojeng kõrgele jäänud) siis vist tasub ikka neid nõuandeid ka kuulda võtta:DDD
Eelmisele postile komm - on olemas kollaste okstega elupuu Yellow Ribbon, minu aias ilus puuke. Lehtpuudest on mul nunnu kollase-rohelisekirju sirel, sordinime ei tule hetkel p2he. 6nnex uuemal ajal on neid veelgi, kui rahakott lubab.
Muidu pean kah t2nast teemat igati 6igustatuks, aga kui ainsax aiakujunduselemendix peetaxe 2 cm-st muru, ning pajuv6sa krundi servas, siis on asi kyll napakas. Sest selline inimene tormab igal p6hjusel s6nade v6i k2tega teiste haljastuse kallale, mul on taolised k2inud hekki ryystamas (6nnex sain jaole). Nii et mul j22b yle soovida palju erinevaid aiamaitseid ning pikka iga aednikele, et nad saaxid teha kogu maailmas minu r66mustamisex palju ilusaid & v2ga huvitavaid aedu!
Oi, see arutlus vesi minu veskile :)
Rajades ise oma aeda kõiki "hea maitse" kuldreegleid rikkudes, vähe veel sellest, ainult mõne taimeliigiga ja täielikult eirates kromaatika reegleid - ma ei raja iluaeda, ma loon ennast.
Niipalju kui olen näinud aedu ja vestelnud nende omanikega, peegeldavad aiad nende omanike sisemaailma. Elamu interjöör kajastab mugavust ja inimese olemuse välist külge, aed on materialiseerunud sisemaailm.
Muhedikul on õigus, häid aiadisainereid on vähe, sest enamus ei hooli üldse oma kliendist, vaid ainult endast ja paljud uusaiad on hingetud - pole neis midagi aiaomanikust, ega ka aiarajajast, sest kes ikka raatsib võõrasse aeda oma hingenatukest jätta (tähtsam on kolleegi kiitus, olgu see siis kas või mokaotsast), hulk aedu nagu valimisplakatid - professionaalide tehtud, aga tüütud ja keegi neid ei märkagi, üks ja sama nägu vahib vastu.
Olen nn puuinimene ja põõsad jätavad mind külmaks, isegi viisakusest ei ahheta ega ohheta ka kõige haruldasema ja kaunima juures. Tahan ka oma aeda elupuid, palju elupuid. Mitte trendist(elan erinevas ajastus), vaid mul tekkis tahtmine nende järele, sobivad nad minu aeda või ei.
Ei plaani, ei perspektiivi ega vaadet, mu aias on ainult rajad mida mööda käin ja näen just seda mida tahan näha. Tähtis pole aia ilu, vaid et ma ise seal mugavalt tunneksin.
Ja mis puutub maitsesse - kellele kana, kellele kala ja mõni ei söö üldse peeti, aga me kõik armastame oma aeda.
Lugesin täna hommikul nii selle kui eelmise postituse kommentaare ja ega ausalt öeldes polegi muud lisada, kui et maruvahva, et on olemas blogimaailm...muidu poleks ehk mõttekaaslastega kohtunudki.
No aru ma ei saa, miks mina enam Trummi blogi kommenteerida ei saa...mitmes katse juba kaob kui mutiauku. :o(
Katsetan igathes uuesti. Olen ka samal arvamausel neist asjust. Ja tahtsin tänada nende baltezeri piltide pärast, tulid mulle õigel ajal inspiratsiooniks.
Ka mina armastan elupuid. Ja juba ammustest aegadest. Siis kui meie neid istutama hakkasime, küsisid aga palju inimesed, et kas ma kavatsen oma aiast kalmistu kujundada:) Noh, vähemalt nüüd enam nii ei arvata.
Kaarnale- mul on aias palju kollaseid ja kuldseid elupuid, samuti on mul olemas see sirel ´Aucubaefolia´ ja veel terve rida muid kuldseid põõsaid. Aga ma kirjutasin lihtsalt seda, et kuldseid lehtpuid on võrreldes eritooniliste roheliste, hallide ja punastega vähe. Mul on olnud ka hariliku sarapuu kuldne vorm. Aga see hukkus juba päris suure põõsana ühel põua-aastal ja sellest on mul siiani tuline kahju, sest ma ei leia teda praegu kuskilt.
Ega ma ei pea end mingiks aiakujundajaks. Täpselt nagu Hiline olen minagi teinud oma aia nii nagu tunnen ja näen ja et meil siin hea oleks olla. Kui mulle on öeldud, et on olemas mingid kaanonid, millest peaksin lähtuma, siis tavaliselt olen vastanud, et kui keegi ei teeks teisiti ega ei eksperimenteeriks, siis ei kujuneks mitte kunagi mingeid uusi aedu ega kujundusi.
Ja et ma teise hinge pugeda ei taha, annan ma väga harva nõu, mida kuskile istutada. Aga kui on küsitud nõu, olen püüdnud küll inimesi suunata, et nad iseenda üles leiaksid ja enamasti on see õnnestunud. Nii on sündinud umbes kümmekond väga eriilmelist ja pererahva hinge kosutavat aeda. Meie inimesed on uskumatult loovad- aga neid kammitseb mingi valehirm, et äkki nad ei oska või ei saa hakkama.
Kuidas istutada, et taimel hea oleks, sellist nõu ikka annan.
Nõu võib anda ja tegelikult peakski seda rohkem tegema, sest kui aus olla, siis tükivad inimesed enamuses kas laiskusest või silmakirjalikkusest lihtsalt kiitma või (samadel põhjustel) teise loomingut "mahatampima" mõlemad variandid on ühtviisi tühine sõnakõlks ja ajavad vihale.
Oh, ma juba esimest korda Muhediku blogi vaadates rõõmustasin, et sealt saab peale ilusate aiapiltide ka muud - vaist ei vedanud alt :) Võid julgelt nõuandeid anda ja oma arvamust öelda - see teeb teised julgemaks leidmaks läbi Sinu enda minas uusi tahke olles uute teadmiste võrra rikkamad.
Vot sedasi, mitte ainult minule pole Sa nii mõjunud, vaid kui vaadata seda aastast perioodi meie bloginduses, ka kõigile meie kamba liikmetele :DDD
Natuke raske koorem?, aga ära heitu, saad hakkama, seemnekesed on juba idanema hakanud :)
Ilusat ja teguderohket suve kõigile!
Kõigepealt Sulle, Hiline, kõike ilusat ja head!
Noh, nende nõuannetega on ikka väga raske. Ja kõige halvem on asja juures ehk see, et meie inimene ei oska ka heades soovitustes seda head näha. Olgu küll, et tal oleks ju lihtsam mõelda erinevate variantide üle ja siis see otsus teha. Ja kogu meie ühiskonnas on sedasi, et kõik inimesed on sõbrad ja patsutavad üksteist, kui üks ütleb, et talle meeldib tohutu kuum ja päikseline ilm, sest sedasi arvajaid on palju. Ja kui siis keegi julgeb piiksatada, et talle hoopiski sombune ja jahedam meeldib, siis lähevad kõik kuidagi turri ja tunnevad end solvatuna. Selle asemel, et rahulikult "ahah" öelda ja see teistsugune arvamus ka teadmiseks võtta.
Aga Sa vaata asja selle külje pealt, et hea, et inimestel on ka mõistust oma arvamust omada ja julgust seda kaitsta, mitte ka sompus ilma soovijat sõbralikult patsutada, ma oleksin neid selle eest kohe kindlasti kiitnud :)))
Väheke sarkasmi on hea sõel selekteerimaks enda "õhuruumist" välja neid, kel pole sinna asja.
Oi mulle meeldivad nõuanded. Ja neid olen ma selle bloginduse värgiga kohe hulganisti saaanud ja ääretult tänulik nende üle :))
Ja on suur vahe kas jagatakse erinevaid nippe ja soovitusi - mida tavaliselt kuskilt raamatutest ei leia, või siis surutakse vägisi oma maitset ja tõekspidamisi peale. Õnneks seda teist siin blogimaailmas mina kohanud pole. Ja Muhedik ja Hiline - jätkake ikka samasvaimus meie algajate rohenäppude harimist.
mhmh.
olen ka muhedikult palju head nõu saanud. hiliselt ka. ja teisteltki.
suur aitäh teile selle eest!
:)
a mde, vahel mõned inimesed kiidavad seepärast, et neile tõeliselt meeldib. minusugune laisk egoist ei viitsi viisakuse pärast küll kedagi kiitma hakata, kuid kui midagi tõesti meeldib, siis ma tunnustusega kitsi küll pole :)
kuldsetest elupuudest on väga kena ka aurescens - nurga puukoolist eelmisel sügisel soetasin 2 tk, väga kenad on hallika männimetsa taustal.
ja sel aastal tõin poola puukoolist katseks ühe kuldse mägimänni... vist oli winter gold või midagi taolist, eks näis.
aga nüüd oleks mul jälle hädasti teie nõu vaja, sellest aga juba uues postituses ja siis kärmelt tagasi õue.
ja kõigile teistele ka - hea kohe, et te kõik olemas olete :).
ahjaa - seda tahtsin veel öelda, et ma ka oma elamise olen teinud kajastamaks oma sisemaalima, mitte välist külge. seepärast ma ei saagi temaga üks-kaks-kolm kiirelt valmis.
Post a Comment