.JPG)
Sellele kandsime 2 kihti savikrohvi.
Alumine kiht fraktsioon 0-4 (jämedam), pealmine 0-2 (peenem). Krohv nakkus seinaga hästi, kuigi hoiatatakse, et aerocile peab krohvivõrku kasutama jne. Almale - fiboga pole probleeme - fibo on nii struktuurne, et savikrohv nakkub ülihästi. Aga nakkus aerociga ka. Kõigepealt suure pintsliga savivesi seina - kallad sellelesamale savikrohvile hulga vett peale ja võõpad selle saviveega seina üle - niisutab + töötab nakkekrundina (pildil on krohvi serva alt natuke saviveega võõbatud seina näha). Ja saviveega krunditud seinale siis jäme savikrohv. Eriti ei ole vaja siluda, sest siledale pinnale nakkub järgmine kiht halvemini. Kihi paksus ca 5-10mm vahel.
Alumine kiht fraktsioon 0-4 (jämedam), pealmine 0-2 (peenem). Krohv nakkus seinaga hästi, kuigi hoiatatakse, et aerocile peab krohvivõrku kasutama jne. Almale - fiboga pole probleeme - fibo on nii struktuurne, et savikrohv nakkub ülihästi. Aga nakkus aerociga ka. Kõigepealt suure pintsliga savivesi seina - kallad sellelesamale savikrohvile hulga vett peale ja võõpad selle saviveega seina üle - niisutab + töötab nakkekrundina (pildil on krohvi serva alt natuke saviveega võõbatud seina näha). Ja saviveega krunditud seinale siis jäme savikrohv. Eriti ei ole vaja siluda, sest siledale pinnale nakkub järgmine kiht halvemini. Kihi paksus ca 5-10mm vahel.
.JPG)
Kui alumine kiht jääb liiga sile, siis plätserdasime seda krohvides kätega "struktuursemaks" - et järgmine kiht paremini nakkuks. Kui alumine kiht on kuivanud, siis peenem kiht selga. See võib ju olla sutsu õhem, aga miski 5 mm võiks ikka olla.
Viimistetakse seda kas peene svammiga (siuke oranž kummine spets krohvimissvamm) või kui tahta täitsa siledat, siis kas krohvimiskellu või veneetsia kelluga. Meie tegime enamuse svammiga (ühes kohas katsetasin siledat, võib-olla teeme seda veel kusagile)
Peenem kiht siis näeb välja umbes selline. Nurgad jmt saab ka väga hästi teha.
Viimistetakse seda kas peene svammiga (siuke oranž kummine spets krohvimissvamm) või kui tahta täitsa siledat, siis kas krohvimiskellu või veneetsia kelluga. Meie tegime enamuse svammiga (ühes kohas katsetasin siledat, võib-olla teeme seda veel kusagile)
Peenem kiht siis näeb välja umbes selline. Nurgad jmt saab ka väga hästi teha.
.JPG)
.JPG)
.JPG)
Kuna savikrohv ei peegelda valgust (silmadele hea), siis on seda veidi keeruline nii pildistada, et pinnastruktuur näha oleks. Aga ehk saab siiski mingit aimu.
5 comments:
Kas see on mingi spetsiaalne krohvisegu? Mul on keldris kotiga punast savipulbrit ahjutegemisest alles, kas sellest ei saaks kuidagi midagi niisama ilusat teha?
jah, tuleks sisse segada õiges vahekorras liiva (peast ei mäleta vahekorda) ja miskit armeeringut - selles valmissegus kasutatakse hundinuiavilla. aga võib ka muud - koerakarvu ntx :)))
Njaa, äärmiselt põnev. Kui saaks need vahekorrad ka teada, siis leiaksin ilmselt ka hundinuiavilla siit. Ja kas see erinev fraktsioon tuleb siis erineva jämedusega liiva kasutamisest?
erinev fraktsioon tuleb jah, erineva jämedusega liivast (liiva fraktsioonist).
netist leidsin sellise (panen oma kommentaare teksti sisse)
SAVIKROHV - kasutatakse siseruumides
1:3 (savi - liiv) - oleneb savi puhtusest
(trumm: ma tegin osaliselt savikrohv ise, hallist savist ja see oli nii rasvane, et panin liiva ca 1:4-le. kui liiva liiga vähe, siis kipub savikrohv pragunema)
elastsuse ja soojapidavuse annavad:
hundinuia kiud - 2 tõlvikut 100l segu kohta
linaluu
saepuru
tselluvatt
roomults
(trumm: ma kasutasin kuivanud männiokkaid. vanasti segati savimördi sisse - kui tehti toorsavist seinu - põhku ja kuuseoksi)
parema nakkumise saamiseks aluspinnaga niisuta seda. võõpa krohvitav pind savipiimaga (1:1 savi+liiv)
(trumm: mina tegin sellestamast savikrohvist selle savivee)
üldjuhul krohvitakse 2-hes kihis
I kiht - pind jäetakse krobeline, et teine kiht nakkuks paremini
II kiht - pind töödeldakse soovitud viisil
enne teise kihi krohvimist peab I kiht olema kuivanud
(trumm: ei pea. mul oli hädaolukord ja pidin kohati teise kihi krohvima esimesele siis, kui esimene oli ainult tunnikese tahkunud. krohv püsib siiamaani ilusti kõvasti seinas ja kõik ok. lihtsalt krohvida oli keeruline, piidi vaatama, et alumine kiht ei hakkaks kaasa "jooksma")
Aitähh, väga põhjalikud juhised! Nüüd pean ära ootama uue ukse, et siis oleks põhjust uksepalesid ja seda esikuseina remontima hakata. Ma olen meie trepikojas viimane, kel on veel 40 aastat vana uks korteril ees. :oS Ega ta mulle just vastumeelne pole, need rasked tänapäeva uksed on kuidagi palju robustsemad, aga ta on üsna hõredaks väsinud ja kinnise ukse ja piida vahelt võib koridori vaadata. :o( Noh ja imelik ka, kui teistel kõigil hakkab uks koridorist, aga mul poolest ukseaugust. Ja küll siis saab alles laiad uksepaled, mida krohvida :o)))))
Post a Comment