ajendatuna muhediku blogis tekkinud mõttevahetusest käsitöö ja esivanemate "pärandi" jutust ...
ma olen mõelnud, et võtaks kunagi mingi esivanema tehtud käsitööasja ja paneks raami sisse seinale. selleks tuleb muidugi mõni selline asi üles leida. ja muidugi mulle meeldiks ka vanu tikitud voodipesu-käterätte jmt igapäevaselt kasutada. või siis pidupäevaselt :). a kui vanu ei saa, ju siis tuleb ise tikkida-teha. kunagi pensionipõlves ilmselt :)
ma mäletan kaugest lapsepõlvest, et mu vanaemal (õigemini vanavanaemal) oli seinal selline punasega tikitud päkapikupilt. selline valge käteräti moodi kangas, kuhu siis punasega olid päkapikud tikitud. mul on tuline kahju, et seda alles pole (ilmselt).
mul on kõik esivanemad midagi kätega teinud ja päris palju olen neilt kaasa saanud.
ma mäletan, kuidas vanavanaema õmbles - igasuguseid asju. ma mäletan seda lõhna, mis ta kangastel ja riietel oli. ja mulle hirmsasti meeldis tema kummutis oleva nööbikarbi sisuga tutvuda. see oli tõeline aardelaegas - kõige selgemalt on mul meeles ühed mustad nööbid, mis olid nagu lilled - osaliselt läikivad ja osaliselt sametjalt tuhmid. ta õmbles mulle ja vennale isegi vatitekid. ilus ja lilleline oli minu oma, ma sain selle 10-ks sünnipäevaks. see on siiani alles (vähemalt minu teada). ja vanavanaema singer on ka minu käes. kahjuks ei õmble - üks väike jubin on katki, muidu on töökorras.
vanaema kudus. mul on siiani ta kootud sokke alles.
teine vanaema õmbles palju. sealhulgas mulle ühe talvemantli, mida ma mingil ajal silmaotsaski ei sallinud (teismeliste asi, teadagi).
ja asja, mida mu vanaisa poleks osanud teha, vist polegi olemas. alates majadest ja paatidest ja lõpetades filigraansete hõbedast lantide ja ehetega... kui ta midagi õues ei ehitanud, siis kopsis ta oma töötoas... ja kui talt siis küsima läksid, mida ta teeb, siis ta ajas vaevumärgatava naerusädemega silmis mingit pada :).. õnneks sai sellest sädeme välgatusest seal silmis alati aru, et ta teeb nalja, isegi kui ta kõige tõsisema näoga täiesti tõsiseltvõetavat juttu ajas :)
õnneks olen ma neilt kõigilt midagi kaasa saanud, midagi rohkem, midagi vähem. ja mida aeg edasi, seda enam ma seda hindan.
ma olen mõelnud, et võtaks kunagi mingi esivanema tehtud käsitööasja ja paneks raami sisse seinale. selleks tuleb muidugi mõni selline asi üles leida. ja muidugi mulle meeldiks ka vanu tikitud voodipesu-käterätte jmt igapäevaselt kasutada. või siis pidupäevaselt :). a kui vanu ei saa, ju siis tuleb ise tikkida-teha. kunagi pensionipõlves ilmselt :)
ma mäletan kaugest lapsepõlvest, et mu vanaemal (õigemini vanavanaemal) oli seinal selline punasega tikitud päkapikupilt. selline valge käteräti moodi kangas, kuhu siis punasega olid päkapikud tikitud. mul on tuline kahju, et seda alles pole (ilmselt).
mul on kõik esivanemad midagi kätega teinud ja päris palju olen neilt kaasa saanud.
ma mäletan, kuidas vanavanaema õmbles - igasuguseid asju. ma mäletan seda lõhna, mis ta kangastel ja riietel oli. ja mulle hirmsasti meeldis tema kummutis oleva nööbikarbi sisuga tutvuda. see oli tõeline aardelaegas - kõige selgemalt on mul meeles ühed mustad nööbid, mis olid nagu lilled - osaliselt läikivad ja osaliselt sametjalt tuhmid. ta õmbles mulle ja vennale isegi vatitekid. ilus ja lilleline oli minu oma, ma sain selle 10-ks sünnipäevaks. see on siiani alles (vähemalt minu teada). ja vanavanaema singer on ka minu käes. kahjuks ei õmble - üks väike jubin on katki, muidu on töökorras.
vanaema kudus. mul on siiani ta kootud sokke alles.
teine vanaema õmbles palju. sealhulgas mulle ühe talvemantli, mida ma mingil ajal silmaotsaski ei sallinud (teismeliste asi, teadagi).
ja asja, mida mu vanaisa poleks osanud teha, vist polegi olemas. alates majadest ja paatidest ja lõpetades filigraansete hõbedast lantide ja ehetega... kui ta midagi õues ei ehitanud, siis kopsis ta oma töötoas... ja kui talt siis küsima läksid, mida ta teeb, siis ta ajas vaevumärgatava naerusädemega silmis mingit pada :).. õnneks sai sellest sädeme välgatusest seal silmis alati aru, et ta teeb nalja, isegi kui ta kõige tõsisema näoga täiesti tõsiseltvõetavat juttu ajas :)
õnneks olen ma neilt kõigilt midagi kaasa saanud, midagi rohkem, midagi vähem. ja mida aeg edasi, seda enam ma seda hindan.
8 comments:
Aijah, mul oli kunagi plaanis endale voodikate tikkida - selline suur, pisikeste ristpistetega, valge-roosa-kollaseroosiline, sinised baroksed "krõnksud" keskelt diagonaalis läbi jooksmas ja servades kaunistuseks. Ilmselt pensionipõlves... kuigi mustri leidsin täpselt 10 aastat tagasi. Aga see ja muudki mustrid on siiani alles ja kaustas hoiul ;) Ja kunagi õpin ma ka hardanger-tikandit tegema!
a teeme diili - ma teen sulle voodi, sa mulle voodikatte :P
ota.. mulle nagu meenub, et tegelikult on veel midagi järjekorras ootamas, mis ma lubasin sulle teha (lisaks käterättide palistamisele ja voodipesule). aga muidu täitsa diil! :) (ma juba tean, millist voodit ma tahaks...) ;)
aijaa! mu enda lapitehnikas voodikate on ka veel väga pooleli, sest tundus mingil hetkel, et lapitekk pole ikka minu stiil; aga praegu järele mõeldes tundub, et need kangad ja kombinatsioonid on ikka vägagi minu moodi. :) nii et tuleb koju jõudes ikka ära lõpetada.
password ushin, peaaegu nagu usin.
Jaa, eks meis kõigis ole ju midagi eelnenust. Päris tühjale kohale sünnib harva midagi. Sõna on oluline, aga kui ta on vaid tühi, ilma teota kõmin, ei jää tast midagi järgi. Järelikult - oluline on ja meelde jääb ikkagi tegu. Ja alati polegi tarvis, et alal oleks asi ise. Kõige olulisem on, et sa mäletaksid ja teaksid, kust ja mismoodi ta pärit oli.
eks ta ole kahe otsaga. ma olen vist juba sellest põlvkonnast, kellele sõnad on ka väga olulised. nii heas kui ka halvas mõttes...
ja vahel on kõige olulisem, et sõnad ei jääks ütlemata. sest pahatihti nad jäävad.
teate ju küll:
... ja mu vaesed kõrvad,
nad kukuvad pääst,
kui ei kuule nad ainsatki sõna.
mis laul seeeeee on? vaat, nüd
mu suured silmad
nüüd kukuvad pääst,
sest loet' luuleviljad
pole olnud mu kääs. :P
Ja mis uhked plaanid ja diilid:)))
Aga pidage meeles, et kui teil miskit kavas on, tehke see kohe või kõige lähemas tulevikus ära. Nii palju aega, kui töölt tulles, et leia te iial pensionipõlves. Kogu aeg on kiire-kiire ja aina kiiremaks läheb ja miskit asja pole aega teha.
Parool coleasci- nagu kole asi:))) on jah, aega napib
Meil on ka õnneks palju asju alles, peamiselt tööriistu, mõned põnevad sildid jms. Aga vana tekstiiliga on paraku see lugu, et seda peaks pimedas hoidma, et säiliks.
Post a Comment