Nõndapalju on siis tänaseks seda kõrgpeenra servas olevat paemüüri laotud. Osaliselt on tsementmüts ka peale silutud, osaliselt veel mitte. Tagumine serv ka tegemata. Aga ega ma ei olegi rakett ega keravälk, seega saab tehtud nii palju, kui saab. Ahjaa, alumise pildi servas on näha kaabel, mida ma korralikult kokku kerin ja mida üks suslik käib juba mitmes kord laiali kiskumas. Ma ei ole veel jälile saanud, kes see selline on, igatahes on kaabel pisikesi hambajälgi täis.
Muuhulgas on ses peenras ka veikeõe potiroos. Teate küll, seesama, mida toas aknalaual kasvatatakse ja mille õied on umbes paarisentimeetrise läbimõõduga. See siin on igatahes üle poole meetri kõrgust visanud ja õite läbimõõt ka tavalise peenraroosi mõõtu. Ja tema värvus mulle väga meeldib - särab ja paistab kaugele, hallika männimetsa taustal väga ilus. Need "pärliketid" seal peal ka omamoodi kaunistus :)
Ma päris nii kaugele pole veel jõudnud, et sadade kaupa tulbisibulaid maha paneks (no ei ole teisi nii palju veel ;)), aga sellised ostsin sel aastal ja eks kevadel ole näha, mis sealt siis tuleb. Maha panin nad sellesama kõrgpeenra terrassipoolsesse serva köögiakna alla.
Endiselt õitsevad lillherned
Ja põõsasmaran Goldfinger samuti. Selle peab kusagile majale lähemale ümber istutama, sest praegu on ta nii kaugel, et jääb täiesti tähelepanuta. Huvitav on see, et need oranž ja roosa, mis sügisel said ostetud, on kõik ammu ära õitsenud... ei tea, kas neil on pime või mis see viga on.
Ja minu elu esimene porrusaak... ja see ei loe, et nad näevad umbes samasugused peenikesed välja nagu murulauk :)))
13 comments:
Vägev kants küll :D
Aga ütle, miks Sa selle ilusa kivi tsementi peitsid? 8)
Seekord - terete
Oranzid ja eriti roosad maranad ongi siuksed kapriissevõitu. Üldiselt ma väga ei soovita maranat ümber istutada, võta tee parem pistoksad kui kevadel tagasilõikust teed ja kasvata uued põõsad. Maranale ei meeldi väga solgutamine.
Aga roos on ilus, eriti selles looris.
Ikka ja aina ma imetlen seda suurt tööhulka, millega Sa seal igapäev hakkama saad. Ja häbenen oma laiskust. Täna olen kohe eriti unine ja väsinud pikast linnapäevast - parool ka vastav "uniti"
Ahjaa, unisena unustasin öelda, et mis sest et peenikesed, väga head on need porrud sellegipoolest. Mu emal olid ka mitu aastat imepeenikesed, kõik sai ära söödud. Tänavu olid juba märksa kopsakamad.
Oi kui hullumoodi mulle see pealtvaates roosipilt meeldib (va kärbes)!!! Mul ka kaks sellist pisist roosi (mõlemad kingitud), millest ühe sain eelmisel suvel, talveks katsin liiva ja kuuseokstega, elas kenasti talve üle ja suvel õitses mis hirmus. Armsakesed on nad :)
Neid paekive ika annab laduda. Ise tegin seda tööd 15 a tagasi - aga 10 aastaga vajus müür ära ja lagunes ikka ka kõvasti ( paekivi viga). Aasta tagasi siis mees lihtsalt ehitas paekivimüürile maakividest uue müüri ümber. Nüüd ehk kestab jälle 10 aastat :)
Aga aru ma ikka ei saa, mis kurramuse paroole te siin taga ajate. :S
Hmmm, Deia, mis eristaatus siin blogimaailmas Sinul küll on, et Sul polegi postitamise juures seda "word verification" kohta?
Nu vat jah - ei oskagi kohe miskit kosta - see word verification kenasti olemas ja puha - aga ma seda kinnitust taon lihtsalt niisama tuimalt sisse ja ei loe :).
Mina siin juba mõtlesin, et kellelgi kuskil mingi huvitav ja põnev blogi tehtud, mida saavad lugeda ainult valitud inimesed, kellele parool on jagatud. Nu ja eks ma siis tahtsin ka sinna valitud inimeste seltskonda kuuluda :)
Aga pikad juhtmed on mul eluaeg olnud :P
selle deia kirjelduse pärast ma ta tsementi peitsingi - see paas lihtsalt laguneb muidu ära. oleks see õige kõva paas, siis ei laguneks, aga.. a) selle peaks ropu raha eest ostma ja b) kuhu ma siis selle oma krundilt välja tulnud kivilasu paneks
köögikata
ma ei saa sellega igapäiselt hakkama, seetõttu kõik nii pikalt venibki. ma ikkagi käin päevakl tööl ja see on suhteliselt pingeline... enamik õhtuid jõuan liiga hilja koju ja ei jaksagi suurt midagi
nodsu
ma ise olen selle foto suhtes üsna kriitiline - no ei suuda mu toru tumeda-heleda servi välja tuua, ikka jääb lame ja näha, et fookusteravus kannatab. avaga mängimine ei loe... toru on liiga pime :/
No seda enam oled ju palju jõudnud, et töö kõrvalt. Mina pole viimase poolaasta jooksul töö kõrvalt vist mitte millegagi hakkama saanud. Isegi söögitegemine on juba mehele delegeeritud :oP
chiesse ;o) ainult N puudubki veel
Antud pildi puhul ma tehnilisi detaile ei pidanudki silmas, eks seal veel mänguruumi on jah... Endale pakub ka fotograafia sügavamat huvi, aga niikaua kui mul korralikku rauda ei ole, ma tehnilise külje pealt sõna ka ei võta :). Aga meeldib meeletult just selle õrna roosi ja tihedalt ümber õie mässitud peene võrgu koosmõju! Et see õilmitsev ilu on surutud õrna raami... et ühelt poolt on nagu täiselujõud ja teisalt on see väga peenelt ära piiratud... uh, tegelikult on seda raske sõnastada. Et selline harmooniline pilt minu jaoks. :) Aga selle teise pildi puhul see mõte nii hästi ei tööta.
Post a Comment