Lillherned *

* pühendusega armpsale Lilleernele :)


Lillherned on minu jaoks üsna uus avastus. S.t. nad on mulle alati meeldinud, eriti nende lõhn - aga seda kuidagi lõikelille kontekstis. Aias kasvatamise aspektist pole ma nende peale isegi mõelda osanud - kuni selle kevadeni. Ma isegi ei tea, kust mul see mõte tuli, kuid ostsin kevadel ca kümnekonna eri sordi seemneid, sealhulgas mõned madalakasvulised, et saaks terrassikasti panna. Tulemus ületas igasugu ootusi - nad õitsesid rikkalikult, lõhnasid meelierutavalt ja õitsevad tänaseni! Küll mitte nii rikkalikult nagu kesksuvel, kuid täitsa palju õisi on neil siiani. Ja madalad olid terrassiservas koos salati, tilli ja maasikatega täiesti omal kohal - eriti mõnus oli see, et nende lõhn oli terrassil olles hästi tunda :)

Huvitav on veel see, et ma suures innukuses kasvatasin neid ette, s.t. külvasin istutuskasti... juba märtsikuus :). Selle tulemusena olid mul aprillis, kui väljas oli veel lumi ja külm, aknalaual peenikesed pikaksveninud lillherneniidikesed. Kui soojaks läks (millalgi mais), siis istutasin nad õue ringi, kuid kartsin, et miskit head nahka sealt ilmselt ei tule - nii äbarikud ja armetud olid nad siis. Lisaks ei istutanud ma neid mitte peenrasse (tuletan meelde, et mul on männimetsaalune), vaid 11 cm kõrgusesse ja sama laia laudkasti (oli üks selline olemas). Vastu ootusi kukkusid nad aga kasvama ja õitsema. Eriti meeldis mulle see, et olin ostnud erinevaid sorte ja sestap olid nad hästi erivärvilised. Panin selle kasti, kuhu ma nad istutasin, kahe männi vahele. Kui nad pikaks hakkasid venima, jäi neile toestuseks mändide vahele tõmmatud nööridest väheks, seetõttu panin neile toeks jupi armatuurvõrku (ehituse ülejäägid).

Need tumepunased on võrratu värviga: