Wednesday, October 22, 2008

Tadelakt

Tadelakt on Marokost pärit veekindel krohv. Krohvi põhjaks on hüdrauliline lubi, millesse lisatakse jahvatatud merikarbi- ja marmorijahu. Veekindlaks saadakse poleerimise ja läikseebiga (oliiviõli baasil) katmise teel. Poleerides surutakse kõik krohvi poorid kinni ning seebiga katmisel tekib keemilise reaktsioonina lubiseep, mis on veekindel.

Võlus see materjal mind juba ammu, kuid varem polnud võimalust katsetada. Enamike asjadega on nii, et kui see mulle meeldib, siis ma tahaks sellest mingit "päris asja" teha, mitte niisama kaunistusi vmt. [ Sedasama vitraažigi ma mõtlen kasutada mõnes siseaknas ja pea muudkui töötab, et välja mõelda, millist sise-elementi saaks polümeersavist valmis nokitseda :) ].

Novat, ja nõnda see sauna pesuruumi sein tadelaktiga kaetud saigi. Osa pilte on ma-ei-tea-kus, kuid mõned leidsin üles ka.

Tegemine on päris töömahukas ja keeruline (just mahukuse ja ajastamise tõttu). Esmalt tuleb aluspind ette valmistada - on pindu, mille peale see nakkub ja on neid, kuhu ei nakku. Parim olevat marmor-lubikrohv (kallis ka, sunnik). Kuna tegu pesuruumiga, siis otsustasin vaatamata tadelakti enda veekindlusele seina alt ikkagi hüdroisolatsiooniga ka katta (see sinine fiiberkiududega kummimastiks). Aga teatavasti ei saa seda otse aerocile määrida... seega tuli kõigepealt Aeroc katta tsementpõhise armeerimisseguga (Serpo ThermoUniFix 410), mille alla kandsin loomulikult nakkedispersiooni. Ja armeerimissegu kantakse ju ka ikka 2 kihti, esimesse kihti kinnitatakse ka krohvimisvõrk :). Ahjaa, kuna tadelakt kantakse ühtlaselt kogu pinnale ning nurki on väga raske poleerida, tuli enne kõik sisenurgad kuidagi ümaraks saada (välisnurgad on nagunii kogu majas ümaraks lõigatud - aerocit hea kerge voolida). Selleks kasutasin plaatimissegu ja ohtralt kirumist, sest sisenurkadesse mistahes segu kandmine ja selle siledakssaamine ei olegi nii lihtne. Pealegi võtab see jube kaua aega :).


Esimene kiht, krohvimisvõrgu paigaldamine

paremal üks kiht, vasakul teise kihi kandmine pooleli


Sellele siis nakkeprimer ja seejärel hüdroisolatsioon (Kiilto Fibergum, varasema nimega Kerafiber). Kaks kihti.

pildil esimese kihi kandmine pooleli



Nüüd võis põhimõtteliselt tadelaktiga krohvima hakata. Kuna aga tadelakt kummiga ei nakku, siis tuli sinna vahekiht tekitada. Tadelakti parim aluspind on lubikrohv või marmor-lubikrohv (see on ka hüdraulilisest lubjast). Lubikrohv aga ka teatavasti kummile püsima ei jää. Seega sai järgmiseks (seitsmendaks) kihiks uuesti juba eelnevalt kasutatud tsemendipõhine armeersegu. Igaks juhuks segasin sellele 1/4 remontplaatimissegu hulka.




Järgmiseks siis marmor-lubikrohv.


siin on see kihilisus kenasti näha (kuigi pole ju aru saada, et nii armeersegu kui ka hüdrot on kantud 2 kihti ning primerid ei paista üldse :) ). Ja krohv sai ikka vähe paremini ära silutud, pilt sai tehtud suvalisel hetke, siis, kui kindad käest ära võtsin.




Ja siis, üksanda kihina esimene kiht tadelakti ja kui see oli piisavalt kuivanud (mitte täiesti, vaid parajal määral), siis kümnenda kihina teine tadelaktikiht.

Tadelakt kantakse peale veneetsia kelluga - on selline väike krohvilabidas, ülisile ja sileda servaga. Kuna ta on nii väike, siis sai mul ühel hetkel villand ja katsin seina suure segukammiga ning silusin veneetsia kelluga üle.

Seejärel tuleb plastliibiga (ka siuke väike, ca 5x10 cm) sein üle siluda, et poorid enam-vähem kinni saaks.

Kõike tuleb teha õigel ajal, siis kui krohv pole liiga märg ega ka liiga kuiv. Kuna aga suured pinnad kipuvad ikkagi otsast kuivama hakkama, kasutatakse erinevaid nõkse - ntx pihustatakse niiskele krohvile veidi veeudu ja kaetakse sein selle õhukese pakkekilega, et teda kuivamast takistada. Pildil parempoolne sein kahes kihis tadelaktiga kaetud, vasak ühe kihiga. Esimesele kihile pole mõtet värvipigmente lisada (see ka ju kallis), seetõttu on see naturaalhall. Sein ise tuli valge (lisatud titaanvalget pigmenti)



.. põranda ja seinaga "ühes tükis" tehtud istepingi tadelaktile on lisatud lisaks titaanvalgele ka ookerkollast pigmenti.



Ja siis hakatakse poleerkivikesega poleerima. Siis, kui krohv on parajalt tahenenud, mitte liiga vedel ja mitte liialt kuivanud. Ajavahemik on üsna täpne... ja kuidagi kukkus nii välja, et see jäi öösse. Kivi on väike :). Sein on suur :). Kivi on spetsiaalne, kuid võib kasutada ka looduslikke. Arvestada tuleb seda, et kivi peab olema väga sile (rannakivid ei sobi), samuti väga kõva, muidu kraabivad krohviosakesed selle ära. Klaas näiteks ei sobi - on liiga pehme. Kontrollitud.

Selle väikese poleerkiviga tuleb kõik seinapinnad hoolikalt ja korduvalt üle poleerida. Poleerimata kohad on kohe näha, seega kusagil "üle nurga lasta" ei saa :)



Kui sein on väikese poleerkivikesega üle poleeritud (seda tuleb hoolikalt, aeglaselt ja rahulikult teha. Kiirustada ei saa, muidu läheb nässu), tuleb see katta läikseebiga. See on siuke paks pasta - selline rohelise seebi moodi. Kui sein seebitatud ja seep kuivanud (just matiks muutunud), tuleb peale tõmmata teine kiht seepi. Kui see parasjagu kuivanud, tuleb... jälle selle poleerkiviga sein üle poleerida :).

Aga tulemus on ilus :)

Paari kuu jooksul tuleb sein veelkord seebiga üle käia ning peale seda poleerida, kuid see pole enam nii töömahukas.

Ma ei teagi, kus ülejäänud pildid on, võibolla teises kaameras. Kui leian, eks siis saate sellest teada :). Natuke täiendasin postitust ka.

10 comments:

Köögikata said...

Ohissand...ma luban pühalikult, et olgu need lisanduvad pildid kuitahes ilusad, siis mina kindlasti EI TEE omale ühtegi tadelaktipinda. See käib kaugelt üle minu viitsimispiiri. Aga seda suurem austus ja imetlus Sinu töö vastu mind täidab :o))

MUHEDIK said...

Suur töö tõesti, olen nii elusalt kui piltidelt seda marokolast imetlenud, isegi silitanud, aga vot seda kohevarsti tahaks ka näha.

Hiline said...

:) kas peale nii mitme kihi kandmist pesuruum väikseks ei jää :D
Paistab huvitav materjal olema - kas aiavaasi sellest teha ei anna? :)

MUHEDIK said...

Silmad hakkavad peast välja hüppama, ilmselt kohevarsti 24 tunni sisse ei mahu.

elfriide tramm said...

saab küll aiavaase! ma katsin mõned lillepoti alustaldrikud ka sellega (savist taldrikud, aga lasevad vett läbi, kasteate! mistarvis neid siis üldse tehakse, arumaisaa!). aga laiskuse tõttu jäid nad seebitamata ja on tänaseni lõpetamata.

kursustel juhendaja ütles, et kuna marokost pärit, siis ei tea, kuidas külma ja vihma koosmõjus käitub, aga et nad olid tolleks hetkeks ühe talve katsetanud ja polnud midagi juhtunud. ma võin ka katsetada. muide, tadelaktiga saab ka telliseid ja graniitkivi katta :). marokos kaetakse õues ka asju - välistreppe, välisseinu jne.

aga ei jäänud ruum kitsaks, kõik kihid ju max 1 mm paksused. tõsi, viimane tadelaktikiht on 2 mm paksune. ausaltöelda läks selle ruumi tegemiseks 6 päeva tööd - sisuliselt pikad tööpäevad, vahepeal sai küll paar tundi puhata, aga ka ainult teatud kindlates kohtades.

a ma lähen ja vaatan, kas leian kiirelt mõned pildid :)

elfriide tramm said...

s.t. 6 päeva läks puhtalt tadelakti peale. neid eelmisi kihte ma ei ole kokku arvestanudki :)

MUHEDIK said...

Jah, aga tulemus on ka seda vaeva väärt.
Mis oleks kui kombineeriks selle tegemise õpetuse kuidagi Fimoga, mõnd väikest asja võiks ju proovida ise ka teha. Mul nii palju koledaid lillepotte, millest võiks tõesti oma tahtmist pidi aiavaase tekitada.

elfriide tramm said...

tead, see võtab palju aega - kogu see kuivamise ja ajastamise värk. ja noh, tegelt on väga kallis ka - ma võiks näidiseid kaasa võtta ja kui keegi siis tõesti tahab, siis saaks millalgi teine kord näidata ja siis materjali hankimise eraldi kokku leppida.

Hiline said...

Lillepotte võiks ka mosaiigiga katta, tadelakti pinnale teeks süvisjoonise (või kuda seda kutsutakse) ja täidaks selle õrnalt värviga, peale lihvimist näeb selliselt tehtu väga ilus välja.

elfriide tramm said...

jah, näeb küll.

mul plaanis veel tadelakti kasutada ja kuna see ei ole märjas ruumis, siis tahaks neid sisselõikeid ka sinna teha.